juuli 17, 2024
Lõõtsa 8, Tallinn, Eesti
Arvamuslood Buller Uudised

Hiinast ohustab Eestit massiline digitaalne propaganda

Hiina propaganda ja seo, linkide ehitamine ning sisuturundus

Hiina on asunud läänemaailmale varasemate alanduste eest kätte maksma ja Eestit ähvardab massiline digitaalne propaganda, agressiivne võtmeisikute mõjutamine ning elutähtsa taristu häirimine, selgub Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi magistritööna valminud uuringust.

Sander Prommi äsja kaitstud magistritöö eesmärk oli välja selgitada Hiina investeeringutest ja tehnoloogiast lähtuvad hübriidsed ohud Eestile ning anda soovitusi nende maandamiseks.

Üldise olukorrapildina nenditi uuringus, et Hiina kasutab majandust ja oma tehnoloogiate levitamist, et ajapikku muuta majanduslik jõud sõjaliseks jõuks. Teistesse riikidesse investeerimisel ja tehnoloogiate tarnimisel on Hiina eesmärgiks luua võimalusi terava jõu ja hübriidsete taktikate kasutamiseks, et laiendada oma mõju maailmas ning panna teisi riike oma tahte järgi käituma. Lisaks Hiina ametnikele on ka Hiina ettevõtete tegevus seotud Hiina strateegilise eesmärgiga – luua enda reeglitel põhinev uus maailmakord.

“Eestis teadvustatakse liiga vähe, et Hiina pole malbe tootmiskeskus, vaid kujundlikult öeldes ajapikku kurjaks saanud suurriik, keda tema enda hinnangul on läänemaailm kuni 20. sajandi keskpaigani pikalt alandanud ning kes otsib nüüd kättemaksu. Hiinas õpetatakse juba aastakümneid sadadele miljonitele lastele, kuidas Hiinat on varem alla surutud, aga nüüd on alanduse aeg läbi ning Hiinal on endal aeg hakata maailmas domineerima,” ütles Promm.

Uuringust selgub, et lisaks pigem juba tuntud Hiina otseinvesteeringute ohule ähvardab Hiina Eestit veel vähemalt kolmel moel: läbi sotsiaalmeedia, poliitilise korruptsiooni ning tehnoloogilise sõltuvuse.

“Üks suur ohukoht, mida intervjueeritud eksperdid välja tõid, on Eesti noorte seas kahjuks liiga populaarne sotsiaalmeediaplatvorm TikTok. On selge, et läbi rakenduse jagatud andmetele on Hiina eriteenistustel soovi korral ligipääs. Samuti saab TikToki kasutada, et sekkuda läbi algoritmide meie infosfääri – teisisõnu on oht meie inimeste järjepidevalt ette söödetud Hiina-meelse sisuga mõjutamiseks,” nentis Promm.

Samuti järeldati uuringus, et Hiina proovib ära osta või muul moel enda kasuks tegutsema panna lääneriikide, sealhulgas Eesti poliitikuid ja muid mõjukaid isikuid. Sealjuures kasutatakse digitehnoloogia abil saadud suur- ja isikuandmeid mõjutamiseks sobivate isikute leidmiseks.

Kolmanda ohukohana joonistus välja sõltuvus Hiina füüsilisest tehnoloogiast, mis on nii majanduslik kui otsene julgeolekuoht.

“Kui ostame aina rohkem seadmeid Hiinast, siis peagi me ei oska enam ise midagi arendada ega toota ja olemegi Hiinast sõltuvuses. Aga riskid võivad olla ka palju konkreetsemad. Kujutame ette, et näiteks pool Eesti internetivõrgust toimiks Huawei seadmetel. Kui Hiinale ühel hetkel enam ei sobiks, et me näiteks Ukrainat toetame, siis järsku meie internet nii-öelda kogemata enam ei töötaks. Hetkel meil siiski sellist katastroofilist hübriidset haavatavust ei ole ning oht on pigem teoreetiline,” rääkis Promm.

Analüüsitulemuste põhjal annab uuring kolm soovitust riigikogule ja valitsusele. Esiteks tuleb loobuda järk-järgult Hiina investeeringutest ja tehnoloogiatest nii riigisektoris kui ka erasektoris ning toetuda Lääne päritolu investeeringutele ja tehnoloogiatele. Teiseks tuleb viivitamata seaduse tasandil keelata Hiina investeeringud ja tehnoloogiad Eesti kriitilises taristus ja julgeolekusektoris ning vahetada esimesel võimalusel välja kriitilises taristus olevad Hiina tehnoloogiad. Kolmandaks tuleb teha Eesti elanike seas põhjalikku teavitustööd Hiinast lähtuvatest julgeolekuohtudest, suunata neid kasutama Lääne tehnoloogiaid ja loobuma Hiina poolt toetatud äppidest.

Allikas: BNS via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock