Tartu ülikooli rektor professor Toomas Asser ütles pühapäeval rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel peetud kõnes, et majandusseisak ei peaks tähendama seisakut kogu ülejäänud elus.
“Raha juhtimise võim on suur võim, ent see tähendab ka tarkust ajaga kaasas käia ja julgust teha tulevikku vaatavaid otsuseid. Kuuleme praegugi, et riigieelarve kärpimise tingimustes ei peaks ehk mõtlema ressursimahukatest arendustest, sealhulgas ülikoolihoonete juurdeehitamisest. Ma pole nõus ootusega, et seisak majanduses tähendagu seisakut kogu ülejäänud elus,” rääkis Asser. “Keeruline aeg möödub, kuid just seda aega tuleb kasutada arenguplaanide tegemiseks, elujõu tagamiseks, uue kasvu ettevalmistamiseks. Kui on aeg taas spurtida, jääme ilma selle ettevalmistuseta vaid teiste sabasse sörkima.”
Ülikooli puhul pidas Asser kasvu all silmas eelkõige vaimset kasvamist, mis sünnib siis, kui anda teadusele ja haridusele võimalus astuda senistest piiridest kaugemale – hoopis uutele radadele.
“Kuid pean silmas ka Maarjamõisa väljale plaanitavat instituutide ühishoonet, mis eemaldaks füüsilise tõkke ühe olulise teadusvaldkonna vaimselt potentsiaalilt ja annaks arenguhüppe Eesti majandusele. Kuid mille ehitamine võib tunduda praegustes oludes määratult kallis,” täpsustas rektor. “Kasvamise eest vastutame ikka ise, eriti nüüd, kui eurotoetuste abil noore riigi füüsilise ülesehitamise aeg on möödas.”
Uue arenguetapi ettevalmistamine peab Asseri sõnul toimuma just ülikoolides ja teadusmahukates ettevõtetes, mis sünnivad kõrgetasemelise teaduse toel.
“Potentsiaal selleks hüppeks on täna siin aulas – juba väljakujunenud teadlaste ja õpetlaste kõrval istuvad meie värsked doktorid. Ometi tunnistan, et peaksime neid igal aastal märgatavalt rohkem promoveerima. Meile eeskujuks olevate riikidega samas tempos püsimiseks peaksime igal aastal Eesti ülikoolidesse vastu võtma umbes 100 doktoranti rohkem, kui teeme seda praegu,” kõneles Asser.
“Eesti on küll seadnud eesmärgi kasvatada doktorikraadiga inimeste osakaalu ühelt protsendilt pooleteiseni ning kahekordistada teadlaste ja inseneride arvu ka erasektoris, kuid kui samal ajal kahaneb magistrikraadiga inimeste arv ja nende osakaal jääb väiksemaks, siis kust peaksid need doktorandid tulema?” küsis Asser retooriliselt. “Eesti riigijuhtide jutt tootlikkuse ja teadusmahukuse kasvust ei ole tõsiseltvõetav olukorras, kus kohalike ettevõtete teadus- ja arendustöötajad on valdavalt bakalaureusekraadiga spetsialistid.”
Ühtlasi tsiteeris Asser rektorite nõukogu peasekretäri Hanna Kanepit: “Meie põlvkond – suurearvulisem ja jõukam kui kunagi varem – arutleb, kas suudame rahastada kahaneva noorema põlvkonna haridust. Samal ajal eeldame, et nemad katavad meie pensionid, kliimakahjud ja võlad. Selles arutelus napib nii loogikat kui ka moraali, rääkimata ambitsioonist anda noortele võimalus paremale elule ja omariikluse edendamisele. Vajame sisukamat ja vastutustundlikumat diskussiooni, mis ühendaks pragmaatilise ja aatelise vaate ning seaks selged eesmärgid õiglasemaks vastutuse jaotuseks põlvkondade vahel.”
Asseri sõnul vanemal põlvkonnal kohustus anda uutele põlvkondadele edasi nii elujõuline eesti keel ja kultuur kui ka kvaliteetne haridus ehk õng, mis peab vastu kõigis oludes, ükskõik milline on see uus ajastu, mille koidikul maailm praegu seisab.
Juba enda kõne esimeses pooles tuletas Asser meelde ekspresident Toomas Hendrik Ilvese ettekannet ülikooli aulas peetud vabariigi aastapäeva aktusel, kus ta tõdes, et praegune aeg ongi hämar, sest ühe ajastu lõpp läheneb.
“Tema ettekandest pole tänaseks veel aastatki möödas, ent kui vaatame, mis toimub endiselt Ukrainas, Lähis-Idas, kuhu tüürivad Ameerika Ühendriike selle juhid ja kuidas kõigub demokraatia siinsamas Euroopas, siis on president Ilvese tõdemus ajastu lõpust muutunud veelgi reaalsemaks,” nentis Asser.
Ilvese kinnitusel nägi Eesti koos mõne Ida-Euroopa saatusekaaslasega lõppeva ajastu loojangut ette aastaid varem kui lääneriigid, kes ei ole ikka veel päris aru saanud ja mässavad vanade heade aegade juurde naasmise või nende jätkumise pärast.
“Me ei tea, kas uus ajastu on praegusest parem või halvem, kuid igal juhul on see teistsugune. Meil pole muud võimalust kui targalt tegutseda, et saaksime ise valida, mida see teistsugune tähendab,” mõtiskles Asser.
Allikas: BNS via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock
