Möödunud sügisel läbi viidud küsitluse kohaselt on pea kahe kolmandiku autojuhtide arvates Eesti liikluspilt viimase kolme aasta jooksul muutunud kas mõnevõrra või oluliselt ohtlikumaks ja närvilisemaks, samas paradoksaalselt peab 75% autojuhtidest iseenda liikluskäitumist teistega võrreldes ohutumaks.
Transpordiameti värskeima statistika kohaselt registreeriti mullu Eestis kokku 1610 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Ka vigastatute ja hukkunute arv oli mullu viimaste aastate madalaimal tasemel.
„Liiklusohutus on just lõppenud aastal tõusnud tuntavalt avalikkuse huviorbiiti, seda paljuski tulenevalt valitsuses vahetult enne jõulupühi kinnitatud liiklusohutusprogrammile 2026-2035,” kommenteeris uuringu tellija Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. „Meie ettevõtte kestlikkuse strateegia üks nurgakividest on liiklusohutuse ja üldise teadlikkuse kasv, sh soovime, et kõik Saku töötajad jõuavad tööle ja töölt koju sama turvaliselt, kui nad kodust lahkusid. Seetõttu soovisime antud teemal laiema pildi avamiseks uurida küsitlusega autojuhtidelt endilt, millisena nemad olukorda Eestimaa teedel-tänavatel näevad.“
Uuringuküsimusi koostada aidanud liikluseksperdi ja OÜ Autosõit juhatuse liikme Indrek Madari sõnul on vigastatutega õnnetuste koguarvu vähenemine igakülgselt tervitatav, samas on tähelepanuväärne, et autojuhtide endi hinnangul on üldine liikluspilt muutunud viimase kolme aasta vältel ohtlikumaks.
„44 protsendi juhtide arvates on liikluspilt mõnevõrra ohtlikum ja liiklejad närvilisemad ning 18 protsendi arvates on olukord oluliselt ohtlikum ja närvilisem. Oluliselt vähem – pisut üle 30 protsendi – juhte tunnetab, et liikluspilt pole muutunud,“ kirjeldas ta.
Autojuhtidel paluti hinnata ka iseenda käitumist liikluses – kas teistega võrreldes liigeldakse ohutumalt, sarnaselt või ohtlikumalt.
„Kokku tervelt 75 protsendi juhtide arvates on nemad ise teistest kas mõnevõrra või oluliselt ohutumad liiklejad, veerand peab end teistega sarnaseks ning kaasliiklejatest ohtlikumaks peab end vaid üks protsent,“ kommenteeris Madar. „Siit avaldub läbi aastate ka varasemalt sarnastest uuringutest kooruv paradoks, kus üheltpoolt nähakse justkui kasvavat probleemi ohutuse ja närvilisuse kasvus, kuid samas lõviosa peab end teistest ohutumateks autojuhtideks.“
Saku Õlletehase juhi Jaan Härmsi sõnul peegeldavad küsitlustulemused seda tagasisidet, mida ettevõte saab oma töötajatelt liiklusalaste koolituste ja järelkoolituste põhjal.
„Meie inimesed läbivad Eestimaa teedel tööautodega üle 1,5 miljoni kilomeetri aastas ja seetõttu panustame ka regulaarselt sõidukoolitustele ja liiklusreeglite kordamisele sõltumata sellest, kui kaua on inimesel juhiluba olnud,“ rääkis Härms. „Tagasiside osutab üheselt, et teadmiste värskendamine aitab igaühel mugavustsoonist väljuda ja ohutusreegleid meelde tuletada.“
Indrek Madari sõnul seab ka värskelt heakskiidu saanud liiklusohutusprogramm üheks prioriteediks liiklushariduse, mille ümber kerkis laiem poleemika üle-eelmisel, 2024. aastal seoses uute liiklustestide küsimustega.
„Lisasime 2025. aasta alguses OÜ Autosõidu kodulehele valiku liikluseksami küsimuste põhjal tehtud miniteste, mille vastu tekkis väga suur huvi ja testide lahendajaid on olnud juba üle 150 000,“ lausus liiklusekspert. „Seepärast kordan taaskord oma varasemat mõtet, et autojuhte tuleks laiemalt julgustada lihtsate lahenduste abil oma teadmisi värskendada. Kõige lihtsam oleks see erinevaid liiklusolukordi lahendavate minitestide näol olgu siis arvutis või nutitelefonis ühes keskses ja kõigile teadaolevas keskkonnas, näiteks Transpordiameti kodulehel.“
Uuringufirma Norstat küsitles liiklusohutuse teemal mullu 21.-28. oktoobrini 1000 inimest üle Eesti. Norstat viis Saku Õlletehase tellimusel liikluskäitumise alase uuringu läbi kolmandat aastat järjest.
Allikas: BNS via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock
