Viimase paari aasta jooksul on turundusmaailmas kõlanud üks sõnum valjemini kui ükski teine: AI muudab kõik. Selle tulemusena on paljud ettevõtted asunud looma eraldi AI-strateegiaid, otsima AEO ja GEO spetsialiste ning planeerima uusi eelarveridu, et olla nähtav ChatGPT-s, Gemini’s või Perplexitys. Minu hinnangul on see üks suuremaid eksimusi, mida ettevõtted täna teevad. Mitte sellepärast, et
Kevadised kõikumised finantsturgudel panid investorite närvid tõsiselt proovile. Geopoliitilised pinged ja ootamatud turulangused tõid paljude portfellidesse punased numbrid, mis tõukasid investoreid tegema kiireid otsuseid. Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul peituvad keerukates olukordades aga olulised õppetunnid. Kose sõnul hakkavad turu kõikumiste ajal investorite otsuseid mõjutama erinevad emotsioonid, nagu näiteks ahnus ja hirm. „Aasta alguses nägime
Möödunud sügisel läbi viidud küsitluse kohaselt on pea kahe kolmandiku autojuhtide arvates Eesti liikluspilt viimase kolme aasta jooksul muutunud kas mõnevõrra või oluliselt ohtlikumaks ja närvilisemaks, samas paradoksaalselt peab 75% autojuhtidest iseenda liikluskäitumist teistega võrreldes ohutumaks. Transpordiameti värskeima statistika kohaselt registreeriti mullu Eestis kokku 1610 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Ka
Igal talvel korduvad samad uudised: libedad teed, ahelavariid ja sagenenud tagant otsa sõitmised. Ometi on üks tegur, mille mõju alahinnatakse järjepidevalt – kvaliteetsete talverehvide kasutamine. Tihti taandub arutelu vaid sellele, millal teha rehvivahetus, kuid palju olulisem küsimus on: milliste rehvidega me tegelikult talvele vastu läheme? Talverehvid ja vastutus Talverehvid ei mõjuta ainult juhi turvalisust. Need
Rahvusliku lennukompanii Nordica pankrotini viinud tehinguid uurinud prokurörid Kristo Adosson ja Daniel Toom jõudsid pärast üle pooleteise aasta kestnud intensiivset uurimist järeldusele, et lennufirma viisid pöördumatult raskesse seisu võetud äririskide realiseerumine, kuid midagi kriminaalset seal ei olnud, teeb Postimees tagasivaate lõppenud menetlusele. «Hooletus ja kergemeelsus,» tõi riigiprokurör Kristo Adosson välja Nordica pankroti põhjused, kuid tahtlikku
Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamblee omaaegne liige Liia Hänni manitseb vaoshoitusele Tallinnas moodustatava Isamaa ja Keskerakonna võimuliidu kritiseerimisel, sest sellest võib tervele Eestile lõpuks kasu olla. “Isamaa ja Keskerakonna liidust võib kujuneda Eestile kasulik kokkulepe, kui edaspidi muutub “rahvuskaardi” kasutamine poliitilises võitluses naeruväärseks. Seni on see olnud Isamaa ja nii mitmegi teise erakonna
Kuigi tänavu teises kvartalis andsid majandusnäitajad mõningaid positiivseid signaale, ei saa veel rääkida laiapõhjalisest kasvust, leiab Lenno Uusküla panga sügisprognoosis – tänavu oodatav 1-protsendine majanduskasv jääb alla meie potentsiaalile, kuid on ka märke, mis loovad eeldusi mõnevõrra suurema kasvu taastumiseks. “Eesti majandus on mõneti nagu Tammsaare “Tões ja õiguses” Andrese võitlus põlluga. Pingutus on suur
Eesti hasartmänguseadus on üks progressiivsemaid ja läbipaistvamaid regulatsioone Euroopas, mis aitab tagada mängijate turvalisuse ja turu ausa toimimise. Samas, nagu igas seaduses, leidub ka siin lünki ja valdkondi, mida võiks täiendavalt reguleerida või täpsustada. Mida tähendab seaduse lünk? Seaduse lünk tähendab olukorda, kus seadus ei reguleeri konkreetset teemat piisavalt selgelt või üldse mitte. See võib
Viimase viie aasta jooksul on uusarenduste müügiperioodid märgatavalt pikenenud ja nüüd võib korterite müük kesta veel mitu aastat pärast hoone valmimist, kommenteerib Tanel Tarum. Tanel Tarum meenutab, et kui kümmekond aastat tagasi olid uusarendused enamasti juba enne hoone valmimist täielikult välja müüdud ning viis aastat tagasi leidis suurem osa korteritest omaniku valmimisajaks, siis praegu on
Pangaliidu kinnitusel ootavad nad riigilt selget tegevuskava pangasaladuse pärimise ja töötlemise reeglite osas. “Juhime tähelepanu vajadusele tagada pangasaladusena käsitletava teabega tutvumise osas õigusselgus ja kutsume valdkondi juhtivaid ministeeriume üles astuma koostöös konkreetseid samme kõigi õiguskantsleri osutatud puuduste kõrvaldamiseks,” ütles Eesti Pangaliidu juht Kadri Kiisel. Pangandussektor on avatud igakülgseks koostööks sisulise ja kvaliteetse lahenduse leidmisel. “Selgust,
