Rahvusliku lennukompanii Nordica pankrotini viinud tehinguid uurinud prokurörid Kristo Adosson ja Daniel Toom jõudsid pärast üle pooleteise aasta kestnud intensiivset uurimist järeldusele, et lennufirma viisid pöördumatult raskesse seisu võetud äririskide realiseerumine, kuid midagi kriminaalset seal ei olnud, teeb Postimees tagasivaate lõppenud menetlusele.
«Hooletus ja kergemeelsus,» tõi riigiprokurör Kristo Adosson välja Nordica pankroti põhjused, kuid tahtlikku tegevust kriminaaluurimine ei leidnud.
Prokuratuur alustas Nordica tehingute uurimiseks kriminaalmenetlust eelmise aasta veebruari lõpus pärast seda, kui nõustamisettevõte Ernst & Young sai valmis erikontrolli raporti, mis tegi lennufirma juhtidele karme etteheited. Raporti tellis toonane kliimaminister Kristen Michal (RE) 2023. aastal, kui tuli ilmsiks lennufirma järsult halvenenud majandusseis.
Adosson ja Toom tuginesid uurimisel peamiselt erikontrolli raportile, kuid küsisid välja ka lennufirma e-kirjavahetuse ja kaasasid lennundusvaldkonna asjatundja, kes oskas uuritud tehinguid lennundusäri valdkonnas konteksti panna. Nordica juhte prokurörid küsitlemiseks välja ei kutsunud.
Toom selgitas, et ülekuulamiseks peab olema inimese suhtes kahtlustus, kuid selle menetluse eesmärk oli kontrollida, kas on põhjust esitada karistusõiguslik etteheide. Põhjus ülekuulamiseks tekkinuks kahtlustuse esitamise korral, kuid nii kaugele menetlus ei jõudnud.
Prokurörid kaevusid iga episoodi detailides vaid nii sügavale, et olla kindlad kuriteo puudumises, siis jätsid nad selle kõrvale. «Kui kuriteo tunnuseid pole, kuid prokuratuur hakkaks politsei abil sinna siiski rohkem sisse vaatama, oleks see väga suur riive ja poleks õigusriigis kindlasti õigustatud. Meil on ettevõtlusvabadus ja tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, mida ei muuda asjaolu, et omanik on riik. See poleks ilmselgelt adekvaatne, kui me pelgalt kahjumi tekkimise tõttu kohe kriminaalmenetlust alustaks,» ütles Toom.
Prokurörid võtsid Nordicas ülemöödunud aastal läbiviidud erikontrolli raportist ette kuus episoodi, milles esines viiteid juhatuse rikkumistele, ja süvenesid neisse põhjalikumalt.
Nordica sõlmis juulis 2022 reisifirmaga Tez Tour tšarterlendude lepingu, et hoida madalhooajal oma lennukeid töös. Lennunduses kehtib põhimõte, et lennuk teenib raha siis, kui ta lendab ja maapinnal seisev lennuk tähendab kulu. «Riskid olid hinnatud, lennukid olid saadaval, lennuametis sertifitseeritud, füüsiliselt lennati ja meeskonnad olid olemas,» märkis Adosson.
Kõik oli justkui korras, aga erinevatel põhjustel tuli ette lendude hilinemisi. Kuna Nordical varulennukit polnud, pidi ta selle vajaduse tekkides kallilt rentima.
«Taoliste lepingute puhul on tungiv soovitus, et sul oleks varulennuk, kuid Nordica võttis riski ja sõlmis lepingu ilma varulennukita. Nad lootsid vajadusel rentida varulennuki soodsalt, paraku osutus rent loodetust palju kallimaks. Väga kalliks lähevad kokkuvõttes ka lennu ärajäämine, inimeste lennupiletid, hotellid ja kõik muud kulud,» nentis Toom.
Leping tõi Nordicale kahju 1,82 miljonit eurot, mille hulgas üle poole miljoni euro ulatuses reisifirma klientide tagasinõudeid.
Siiski jõudsid prokurörid koos keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude bürooga järeldusele, et tehing ei väljunud lennundussektoris tavapärase äririski raamidest. Juhatus planeeris kasumit, kuid riskid realiseerusid ja projekt muutus kahjumlikuks.
«Kahjum oli põhjustatud turuolukorrast. Tez Touri tehing toimus 2022. aastal pärast koroonapandeemiat, kui lennud hakkasid taaselustuma. Kriminaaluurimisse asjatundjana kaasatud lennundusekspert selgitas, et pärast pandeemiat hakkas kogu lennundussektor uuesti tööle ja kõik lennukid tahtsid korraga hooldust ja varuosasid. Tekkisid tarneahela probleemid ja turul polnud võimet teenindada kõiki, keda sooviti. Olukorda hinnati valesti ja loodeti, et kui tarvis on, saab lennuki turult kiiresti odavalt kätte, aga tegelikkus osutus teistsuguseks,» nentis Toom.
Rahapõletajaks osutus ka tunamullu veebruaris sõlmitud leping Nordica ja Eestis tegevust alustanud Marabu Airlinesi vahel. Nordica pakkus Marabule lennukeid koos meeskonna, hoolduse ja kindlustusega. Nordica rentis lennukid firmalt CD Ferienflugzeugilt, et need Marabu jaoks edasi rentida. Äri tõotas tulla kasumlik, kuid siis tekkis probleem – Ferienflugzeugilt renditud lennukid hilinesid ja lepingu järgi rendileandja hilinemise eest ei vastutanud.
Toom nentis, et kui näiteks autorendi puhul pole rendileandjal sõidukit anda, on elementaarne, et hilinemise eest vastutab auto pakkuja. «Kuid lennundusäris ei allu vastutus tavapärasele loogikale, seal saab võimekam äriühing seada tingimusi. Seega oli normaalne, et lepingusse ei pandud klauslit hilinemise eest vastutamise eest. Läbirääkimise positsioonid olid lihtsalt erinevad,» rääkis prokurör.
Probleeme tekitas ka see, et Eesti turule sisenev Marabu hakkas Nordicalt töötajaid üles ostma. Adossoni sõnul ei teadvustanud Nordica juhatus, et Marabu puhul esineb suurem risk töötajate minekuks konkurendi juurde. «Risk realiseerus, seda oleks saanud vältida töölepingutesse konkurentsikeelu sisseseadmisega. Tüüpiliselt lepitakse tööandja ja töötaja vahel selles valdkonnas kokku, et mingil perioodil ei tohi konkurendi juurde tööle minna,» rääkis riigiprokurör. Samas makstakse konkurentsikeelu eest inimestele tasu, Nordica otsustas sellele mitte kulutada ja risk realiseerus.
Ootamatu probleem tekkis Nordical Rootsi Arlanda, Gällivare ja Arvidsjauri vaheliste siselendude lepinguga. Nordica võitis 2018. aasta lõpus hanke ja pidi hakkama teenindama teenindama CRJ900 tüüpi lennukiga. Ootamatult selgus, et 2021. aastal hakkavad kehtima uued rahvusvahelised lennuraja seisukorra reeglid, mille järgi ei saanud talvel enam seda liini CRJ900 lennukiga teenindada.
Muudatusega kehtestati reeglid lennujaamade operaatoritele, seega pidi lepingu ajal eesootavast tõrkest teadma eelkõige just hanke korraldanud Rootsi. Samas ei pea prokurörid usutavaks rootslaste pahatahtlikkust.
«Tundub ju absurd, et Rootsi riik korraldab riigihanke, märgib sinna kohustusliku konkreetse lennukitüübi ja asub siis läbirääkimistesse, teades, et selle lennukiga ei saa ühest hetkest enam lennata. See oleks ilmselgelt pahatahtlik käitumine,» märkis Toom. Lennukitüübi vahetamine tõi Nordicale 950 000 ja kogu projekt kokkuvõttes 2,65 miljonit eurot kahjumit.
Prokurörid ei leidnud midagi kriminaalset ka piletimüügiplatvormi Amadeus ostmises 2020. aastal, kuigi selleks kulutati miljoneid ja kasutusele seda kunagi ei võetudki. Sel ajal Nordica Tallinnast kuhugi ei lennanud, kuid Eesti riik soovis lennufirma omanikuna valmisolekut lendude taastamiseks Tallinnast. Nordica soetaski platvormi, investeerides selleks 2020. aastal ligi 900 000 eurot ja aastatel 2021–2022 veel 1,4 miljonit. Sellele lisandus iga-aastane sadadesse tuhandetesse ulatuv kulu süsteemi hoidmiseks.
Toomi sõnul ei ole prokuratuuri öelda, kuidas äriühing äri ajab. «Piltlikult öeldes me ei saa sekkuda otsustesse, kas osta tuleks Philipsi, Brauni või hoopis mõni muu kohvimasin. Platvormi kasutuselevõtmine oli omaniku tahe ja Nordica seda tegi,» ütles Toom.
2022. aasta juunis Nordica juhatuse liikme lepingu sõlminud Jan Palmér kuulus samal ajal ka Rootsi lennufirma Amapola Flygi nõukogusse. Mees ei teinud sellest saladust ning tema töölepingusse lisati punkt, mille järgi ei pidanud Nordica Palméri ametikohta konkurentsikeelu rikkumiseks.
Võimalik huvide konflikt kerkis üles ülemöödunud aasta jaanuaris, mil nii Nordica kui ka Amapola osalesid Rootsi siselendude hankel. Võitjaks osutus Amapola.
Palmér oli küll taandanud end Nordica pakkumise koostamisest, kuid uurimine selgitas, et ta oli siseringi e-kirjade saajate seas ja pidi olema pakkumise detailidest teadlik. Samas näitasid tõendid, et Palmér sai esimese e-kirja Nordica pakkumise detailidega päev pärast seda, kui Amapola oli Rootsis oma pakkumise esitanud. «See välistab, et Palmér oleks saanud pahatahtlikult teavet ära kasutada,» ütles Toom.
Viimane kriminaalasja raames kontrollitud projekt oli 2022. aastal sõlmitud leping kahe lennuki rentimiseks firmalt Tap Air Portugal. Ka need lennukid hilinesid mitu kuud ja taas polnud rendileandja lepingu järgi selle eest vastutav. Kuigi lubatud lennukid hilinesid mitu kuud, suutis Nordica vajalikud lennud oma lennukitega ära teha. Lõppkokkuvõttes õnnestus Nordical Portugali projektist isegi kasumit teenida. «See näitab, et Nordica riskid ei olnud täitsa põhjendamatud,» kommenteeris Toom.
Kuigi Nordica juhimises kuritegu ei leitud, on endiselt õhus võimalus, et lennufirma juhid peavad vastutama halbade otsuste eest oma varaga.
Nordica pankrotihaldur Tarmo Peterson ütles, et tema ja Nordica teine pankrotihaldur Indrek Lepsoo langetavad hagide küsimuses otsuse pärast põhjalikku analüüsi. Nad loodavad konkreetsemate seisukohtadega välja tulla järgmise aasta esimestel kuudel.
«Muidugi oleks halduritel võimalik võtta positsioon, et erikontroll tõi välja rikkumised, me esitame hagid kohutusse ja ootame, mida kohus ütleb. Me ei taha seda teed minna, töötame materjali läbi ja läheme kohtumenetlusse ainult nende nõuetega, millel me halduritena jumet näeme,» ütles Peterson.
Harju maakohus kuulutas tänavu jaanuaris välja Nordica kaubamärki kasutanud Nordic Aviation Groupi ning veebruaris selle tütarfirma Regional Jeti pankroti.
Nordica pankrotihalduriteks määras kohus Patersoni ja Lepsoo ning Regional Jeti panktotihalduriks Kristo Tederi.
Nordicaga oli seotud ka riigile kuuluv äriühing Transpordi Varahaldus, mis juriidiliselt oma varadega Nordica ja Regional Jeti pankroti eest ei vastuta. Transpordi Varahalduses paiknesid lennundusega seotud peamised varad.
Allikas: BNS via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock