Keskkonnamõju vähendamise kohustus paneb ettevõtted üha suurema surve alla.
Seda tunnevad ka Baltimaade ettevõtted. Ühe võimalusena CO₂ heitkoguste vähendamiseks transpordisektoris nähakse üleminekut elektrifitseeritud transpordile. Ettevõtetele, kes soovivad täita kestlikkuse-eesmärke tegemata suuri investeeringuid, soovitavad transpordivaldkonna eksperdid lihtsamat ja kiiremat alternatiivi: taastuvkütuseid.
Taastuvkütused aitavad eesmärgini kiirelt ja odavamalt
Kestlikkuse-eesmärkide täitmine tasub ettevõtetele ära ennekõike parema maine ja kasvava usalduse näol. Hea maine ja kõrge usaldus viivad aga lõpuks suuremate tuludeni. Finantsasutused suhtuvad vastutustundlikumatesse ettevõtetesse paremini, mis tähendab, et tähelepanu kestlikkusele aitab ligi meelitada vajalikku rahastust või tagada paremaid rahastamistingimusi.
Üks esimesi loogilisi samme kestlikkuse suunas on CO₂ heitkoguste vähendamine. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel on transpordisektor vastutav umbes veerandi kogu energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste eest kogu maailmas. Sellest üle 70% pärineb maanteetranspordist.
Pikemas perspektiivis seostatakse säästvaid transpordilahendusi peamiselt elektritranspordiga. Paraku on elektriveokite soetamine paljudele ettevõtetele veel liiga keerukas või liiga kallis. Elektriveokid maksavad märkimisväärselt rohkem kui sisepõlemismootoriga veokid, samuti tekitab kõhklusi siiani ebapiisav laadimistaristu.
Nii tõusevad tähelepanu keskmesse teised võimalused, eriti biokütused, aga ka biogaas. Hoolimata oma eripäradest, on eelised ilmsed. Näiteks taastuvate toorainete baasil toodetud hüdrogeenitud taimeõlil (HVO) põhinevate kütuste kasutuselevõtu lävi on väga madal. Diiselmootoriga sõidukites saab hakata HVO-d kasutama ilma täiendavate investeeringuteta, samas on heitkoguste vähendamise eelised kohe käes.
Neste MY taastuvat diislikütust™ toodetakse 100% taastuvatest toorainetest, nagu toidutööstuse jäätmete hulka kuuluvast loomsest rasvast ja kasutatud toiduõlist.
Neste MY taastuva diislikütuse kasutamine vähendab sõidukite kasvuhoonegaaside CO₂ heitkoguseid kütuse elutsükli jooksul keskmiselt 90%. (Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine varieerub sõltuvalt piirkonna õigusaktidest ja iga turu jaoks toote valmistamiseks kasutatavast toorainest). Neste taastuvkütus vastab autodiislikütusele kehtestatud kvaliteedistandarditele, mis tähendab, et seda saab ohutult kasutada kõigis diiselmootorites. Seega pole ka otsest vajadust autopargi kuluka uuendamise järele.
Mitmed eelised
HVO on teise põlvkonna biokütus, mida valmistatakse taimsetest õlidest või loomsetest rasvadest. Selle kõrge tsetaanarv tagab kütuse tõhusama põlemise ja jõuallika suurema võimsuse. Puhtamalt põlemine tekitab mootoris vähem tahma, mis omakorda vähendab hoolduskulusid. Eesti kliimas tuleb kasuks ka kütuse kõrge külmakindlus.
„HVO on fossiilsele diiselkütusele kvaliteetne ja keskkonnasõbralikum alternatiiv. HVO on väga sarnaste omadustega fossiilset päritolu diisliga, kuid selle põlemisel tekib oluliselt vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid,” ütleb Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.
Vilnius Techi transporditehnika teaduskonna autotehnika osakonna professor Alfredas Rimkus toob esile HVO-kütuste eeliseid. „Esiteks ja eelkõige – HVO-kütus toodetakse biopõhistest toorainetest, seetõttu on nende kogu elutsükli süsiniku jalajälg palju väiksem kui naftast toodetud diislikütusel,“ selgitab teadlane. Ta lisab, et need kütused on kasulikud ka praktilisest vaatenurgast. Näiteks on HVO-kütustel kõrgem tsetaaniarv, mis lihtsustab mootori käivitamist külmadel talvekuudel.
„Kuna HVO süttib kergemini, väheneb mootori müra. Madal külmumistemperatuur välistab talvel külmumisprobleemid. Teine pluss on HVO suurem stabiilsus ja pikem säilivusaeg, samuti väiksem bakteriaalse või mikroobse saastumise oht.“ Vilnius Techi laborites HVO-l ja muudel diislikütustel töötavate diiselmootorite testid kinnitasid kõiki HVO nimetatud eeliseid.
Lisaks keskkonnakasule on HVO-kütus kasutatav juba olemasolevas masinapargis, mis vähendab vajadust teha suuri investeeringuid.
„HVO on kasutatav diiselmootorites, nii et see sobib asendama fossiilset diislikütust. Kuna HVO on toodetud taastuvast toorainest või jääkidest, on ka selle mõju keskkonnale väiksem võrreldes fossiilsete kütustega,” ütleb Risto Ilves, Eesti Maaülikooli sisepõlemismootorite kaasprofessor.
Keskkonnamõju vähendamine
Põhinedes Euroopa Liidus ja Eestis kehtivatele direktiividele, peab transpordisektori kasvuhoonegaaside heite maht vähenema 2030. aastaks 14,5%. Alternatiivina peab selleks ajaks 29% transpordis kasutatavast koguenergiast olema taastuvat päritolu.
HVO-l ja teistel sarnastel kütustel on märkimisväärne tulevikupotentsiaal peamiselt seetõttu, et need vähendavad sõltuvust naftast, mis on piiratud ressurss. Nende positiivsed omadused on aga juba praegu esil, eriti keskkonnamõju osas.
„Lihtsalt öeldes peab taastuvkütuste osakaal suurenema praegusega võrreldes ligi kaks korda. Eesti masinaparki vaadates on peamisteks kasutatavateks taastuvkütusteks elekter ja HVO. Elektrienergia ja elektrisõidukite osakaalu suurendamine transpordisektoris vajalikul määral võtab kindlasti rohkem aega kui viis aastat. Nii on alternatiiviks peamiselt HVO, ent unustada ei saa ka biometaani” ütleb Eesti Maaülikooli sisepõlemismootorite kaasprofessor Risto Ilves.
HVO puuduseks võib pidada pisut kõrgemat tootmishinda võrreldes naftast toodetud diislikütuse või rapsiõlist toodetud biodiisliga. CO₂ heitkoguste hindamisel kütuse elutsükli jooksul on oluline, et kogu väärtusahel, sealhulgas tooraine hankimine, oleks jätkusuutlik.
Näiteks Neste kui maailma juhtiv taastuvdiislikütuste tootja aktsepteerib ainult säästvalt hangitud taastuvaid tooraineid jälgitavatest allikatest ning teeb tihedat koostööd hoolikalt valitud tarnijatega, et tagada oma tarneahelate kestlikkus.
Tulevikuvaade
Neste töötas oma patenteeritud NEXBTL-tehnoloogia HVO100 tootmiseks välja juba 1990. aastatel ning tootmine on kestnud juba üle kümne aasta. Tänaseks on ettevõtte taastuvkütuste tootmisvõimsus 5,5 miljonit tonni. Neste MY taastuvdiislikütust on saadaval Eestis 28 tanklas. Taastuvkütuste tootjate või müüjate seas kogu maailmas on ka sellised tuntud ettevõtted nagu Repsol, Eni ja Total.
„Kõik kütustarnijad peavad hoolitsema, et vähemalt 7,5% tarbimisse suunatud vedelkütustest oleks toodetud jätkusuutlikult ning seeläbi väheneks õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk. Nende nõuete täitmiseks on tarnijal mitu valikut. Näiteks võib kasutusele võtta transpordis kasutatava biogaasi, kaasata päikese- või tuuleenergiast toodetud elektrienergiat või pakkuda tarbijatele vedelaid biokütuseid, näiteks HVO-d (hüdrogeenitud taimeõli),” ütleb Avarsalu.
„Tasub uurida, milliseid fossiilivabasid valikuid tanklakett pakub. Igaüks saab ka isiklike valikutega transpordijalajälge vähendada. Kellel võimalik, saab valida hübriid- või elektriauto ja laadida seda rohelise elektrienergiaga või hoopis kasutada siinsamas Eestis kogutud biojäätmetest toodetud biogaasi. Diislisõiduki omanikud saavad aga tankida HVO-d, mida peetakse fossiilsest diislist isegi mootorisõbralikumaks. See on ka valik, mis ei sunni sõidukit vahetama, piisab ainult tanklas õige tankuri valimisest ning samm puhtama tuleviku suunas ongi tehtud,” lisab Avarsalu.
Allikas: Velocita via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock via Velocita