Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats leiab, et rahandusminister Mart Võrklaeva negatiivse lisaeelarve mõjud suruvad Eesti majanduse veelgi sügavamasse seisakusse, samas elle vältimiseks pakub Laats välja ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise Eestis tegutsevatele pankadele.
“Avalikuks saanud info 175 miljoni eurose negatiivse lisaeelarve osas näitab, et rahandusministril puudub igasugune visioon riigi edasisest toimimisest. Pigistades riigiettevõtetest välja kõikvõimalikud dividendid ning kärpides teaduse rahastamist tõmbame sealjuures maha ka tulevased investeeringud ning innovaatilised lahendused, mis võiksid meie majandust vedada,” rõhutas Laats. “Eriti piinlikuks muudab olukorra see, et koalitsiooninõukogu ei suuda – olgu siis päikeselise ilma või kehva läbisaamise tõttu – isegi koguneda, et arutada nii tagasihoidlikku küsimust nagu riigieelarve.”
Lauri Laats soovitab vaadata teiste riikide kogemuse poole eelarvekriisi lahendamiseks. “Meie head sõbrad leedukad kehtestasid pankadele ning krediidiasutustele ajutise solidaarsusmaksu, mis tõi 2023. aastal riigieelarvesse 256 miljonit eurot, käesoleval aastal prognoositakse selleks summaks 190 miljonit,” ütles Laats, “Leedus ei ole juhtunud pankade solidaarsusmaksu kehtestamise järgselt ka mingit majanduslikku katastroofi, pangad ei pane uksi kinni ning selleks aastaks oodatakse, erinevalt Eestist, hoopis kaheprotsendist majanduskasvu.”
“Eestis tegutsevad krediidiasutused teenisid 2023. aastal 940 miljonit eurot kasumit, mis Eesti Panga andmetel tähendab ligi 60 protsenti suuremat kasumilikkust kui pikaajaline keskmine. Käesoleva aasta esimeses kvartalis teeniti kasumit 444 miljonit eurot,” tõi Laats välja kõnekad numbrid.
“Arvestades, et kasumi püstloodis kasvu taga on peamiselt euriboriga seotud laenudelt teenitav tulu ehk Eesti inimeste suurenenud laenu- ja liisingmaksed, ei ole ajutine solidaarsusmaks kuidagi ebaõiglane. Pigem vastupidi, see toob oluliselt õiglust juurde,” rõhutas Laats. “Võin omalt poolt lubada, et kohe, kui rahandusminister tuleb välja pankadele ajutise solidaarsusmaksu kehtestamisega, saab see parlamendis Keskerakonna toetuse.”
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees juhtis ka tähelepanu asjaolule, et Reformierakonna lubadus nn maksuküüru kaotamisest tähendab riigieelarvele kuni poole miljardi suurust kulu. “Kuivõrd rahandusministril ei tundu endal visiooni olevat, siis tasub meenutada, et maksuküüru kaotamine – Eesti kalleim valimislubadus – paneb löögi alla tulevased riigieelarved ning on sihitud toetusmeede jõukamatele inimestele, kes aga tegelikult seda toetust ei vaja.”
Allikas: BNS via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock
