Koguni 74 protsenti Eesti inimestest ei usu, et hakkavad riigilt saama normaalset äraelamist võimaldavat pensioni, selgub värskest Norstati uuringust.
Seejuures tähendab poolte Eesti elanike jaoks piisav sissetulek pensionipõlves praegusest keskmisest pensionist kaks korda suuremat summat.
Usk riigilt normaalset äraelamist võimaldava pensioni saamisesse on kõige madalam 30-39-aastaste seas. Sellesse vanuserühma kuuluvatest inimestest ei pea seda tõenäoliseks suisa 81 protsenti. Vanuserühmas 18-29 on vastav näitaja 68 protsenti, 40-49-aastaste seas 77 protsenti, 50-59-aastaste hulgas 70 protsenti ja 60-75-aastaste puhul 71 protsenti.
LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul peegeldavad tulemused varasemast suuremaid ootusi elukvaliteedile kogu elukaarel. „Üha rohkem Eesti inimestest teab, et üksnes riiklikule pensionile lootma jäämine pole tõenäoliselt parim strateegia. Rahalist puhvrit väärikaks vanaduspõlveks ehitatakse üle pika perioodi ja nutikad kogujad kasutavad esmalt ära maksusoodustusega teise ning kolmanda samba võimalused,” ütles ta.
Vallistu sõnul tasub kaaluda ka isikliku panuse suurendamist teise sambasse nelja või kuue protsendini brutopalgast, et aastakümneid kestva kogumise tulemust maksimeerida. Samuti võiks võimalusel mõelda regulaarsete sissemaksete tegemisele kolmandasse sambasse. “Just järjepidevad ja automatiseeritud investeerimislahendused toetavad jõukuse kasvu pikas ajaraamis kõige mõjusamalt,” on Vallistu veendunud.
Uuringust selgus, et 48 protsenti Eesti inimestest hindab normaalset äraelamist võimaldavaks pensioniks summat, mis ületab 1500 eurot kuus. Vahemikku 1001-1500 eurot jäävat pensioni hindab selliselt 42 protsenti vastanutest. Tegelik keskmine pension on Eestis praegu 860 eurot.
Vallistu hinnangul näitavad need numbrid ilmekalt kääre inimeste ootuste ja tegelikkuse vahel. Eesti elanike sissetulek teeb pärast pensionile jäämist läbi ühe suurema kukkumise Euroopa Liidus. Kui keskmiselt moodustab Euroopa Liidus pension inimese varasemast sissetulekust ligi 70 protsenti, siis Eestis umbes 40 protsenti.
Vallistu tõi välja, et eeskätt tingituna demograafilisest olukorrast lõhe keskmise palga ja riikliku pensioni vahel üksnes süveneb. Seetõttu on oluline esimesele ehk riiklikule pensionisambale ise juurde koguda. “Kogumine teise sambas, isikliku panuse suurendamine ja investeerimine kolmandasse sambasse moodustavad hea vundamendi, mis võimaldab tulevikule julgemalt vastu minna,” rääkis ta.
Selleks, et juba järgmisel aastal hakkaks teise sambasse igakuiselt rohkem raha laekuma, tuleb makse suurendamise avaldus teha enne 30. novembrit. Tänaseks on vastava avalduse esitanud juba enam kui 123 000 teise sambas kogujat. Kolmandasse sambasse kuni detsembri lõpuni tehtud sissemaksetelt saab järgmisel aastal tulumaksu tagasi summalt, mis on kuni 15 protsenti inimese brutosissetulekust, aga mitte rohkem kui 6000 eurot ühe aasta jooksul.
Uuringu viis tänavu septembris läbi uuringufirma Norstat. Üle Eesti küsitleti 1000 inimest vanuses 18-74. kas Eesti rahval võiks olla ka senisest suurem sõnaõigus otsustamisel, kes selle vande annab?
Allikas: Luminor via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock