Tehisintellekt oskab kirjutada e-kirja, koostada reisiplaani, analüüsida dokumenti, lahendada matemaatikaülesannet, kirjutada arvutikoodi ja mõne sekundiga kokku võtta teksti, mille lugemiseks kuluks inimesel pool tundi.
Küsimusele, mille vastuse leidmiseks tuli veel mõni aasta tagasi avada mitu veebilehte, saab nüüd vastuse peaaegu kohe. See kõik muudab elu mugavamaks. Aga selle mugavuse kõrval tekib järjest olulisem küsimus: kas tehisintellekt aitab meil paremini mõelda või õpetab meid hoopis vähem mõtlema?
Probleem ei ole selles, et masin oskab järjest rohkem. Vaid selles, mida inimene lõpetab oskamast, kui masin hakkab järjest rohkem tema eest tegema.
Vastuse leidmine pole enam töö
Veel üsna hiljuti tähendas teadmiste hankimine enamasti väikest pingutust. Kui tahtsid millestki aru saada, pidid otsima infot, avama erinevaid allikaid, lugema, võrdlema ja lõpuks ise järelduse tegema. Otsingumootor Google muutis selle protsessi oluliselt lihtsamaks, kuid jättis inimesele siiski suure osa tööst. Otsingumootor andis lingid, inimene pidi otsustama, millist neist usaldada ja mida leitud infost järeldada.
Tehisintellekt muudab seda mudelit veel ühe sammu võrra. Nüüd ei anta meile enam tingimata allikate nimekirja. Meile antakse valmis vastus.
See erinevus võib tunduda väike, kuid tegelikult on see väga suur. Kui tehnoloogia teeb ära otsimise, võrdlemise, struktureerimise ja järeldamise, jääb inimese ülesandeks sageli vaid vastus vastu võtta. Ja sellest saab ka inimkonna selle sajandi suurim väljakutse ning oht.
Mõtlemine vajab pingutust
Inimese aju ei erine selles mõttes lihasest kuigi palju. Oskused arenevad siis, kui neid kasutatakse. Kirjutama õpitakse kirjutades. Argumenteerima argumenteerides. Probleeme lahendama probleeme lahendades. Kui iga keerulisema küsimuse puhul küsime kohe tehisintellektilt vastust, võib kaduda oluline osa protsessist, mille käigus õppimine tegelikult toimub.
Mõnikord pole kõige väärtuslikum mitte vastus ise, vaid tee vastuseni. Vale hüpoteesi püstitamine, selle kontrollimine, vea avastamine ja uue lahenduse otsimine võivad õpetada rohkem kui täiuslik vastus, mis ilmub ekraanile viie sekundiga. Tehisintellekt võib selle ebamugava protsessi meie eest ära teha. See on mugav. Kuid mugavus ja areng ei ole alati üks ja sama asi.
Koolis muutub küsimus eriti teravaks
Kõige selgemalt tuleb probleem esile hariduses. Õpilane võib lasta tehisintellektil kirjutada kirjandi, lahendada ülesande või koostada referaadi. Tulemuseks võib olla grammatiliselt korrektne ja hästi struktureeritud töö. Aga kelle teadmisi see töö tegelikult näitab?
Kui õpilase ülesanne on kirjutada argumenteeriv tekst, ei ole kirjutamise eesmärk ainult saada lõpuks valmis 500 sõna. Ülesande tegelik väärtus peitub selles, et inimene peab ise teemat mõtestama, argumente leidma, neid järjestama ja oma seisukohta põhjendama. Kui kogu selle protsessi teeb ära AI, võib tulemus olla parem, kuid õppimist toimuda vähem.
Samas oleks liiga lihtne järeldada, et lahendus on tehisintellekti keelamine. Kalkulaatorit ei keelatud sellepärast, et see oskab inimesest kiiremini jagada. Internetti ei keelatud sellepärast, et sealt saab vastuseid kiiremini kui entsüklopeediast. Pigem tuli õppida neid tööriistu õigesti kasutama. AI puhul seisame tõenäoliselt sama küsimuse ees.
Hea abiline või mõtlemise asendaja?
Tehisintellekti mõju sõltub väga palju sellest, kuidas seda kasutada. Võtame lihtsa näite.
Üks inimene kirjutab:
„Kirjuta mulle arvamuslugu kliimamuutustest.“
Teine inimene kirjutab kõigepealt ise oma seisukoha ja argumendid ning palub seejärel:
„Leia minu argumentatsioonist nõrgad kohad ja esita kolm vastuväidet.“
Mõlemad kasutavad tehisintellekti. Aga intellektuaalselt teevad nad täiesti erinevat asja. Esimesel juhul asendab AI mõtlemist. Teisel juhul aitab AI inimesel paremini mõelda. Sama kehtib peaaegu kõigi valdkondade kohta. AI võib kirjutada sinu eest või aidata sul paremini kirjutada. See võib teha otsuse sinu eest või aidata sul otsustamiseks rohkem võimalusi näha. See võib anda valmis arvamuse või sundida sinu enda arvamust proovile panema. Tehnoloogia ise ei otsusta, kumba varianti kasutame.
Kõige ohtlikum võib olla veenvalt kõlav vastus
Tehisintellektil on veel üks omadus, mis muudab kriitilise mõtlemise eriti oluliseks. Ta võib eksida väga enesekindlalt. Halvasti sõnastatud või faktivigadega veebileht tekitab sageli kohe kahtluse. Hästi sõnastatud AI-vastus võib seevastu tunduda autoriteetne isegi siis, kui selle sees on viga.
See tähendab paradoksaalselt, et mida paremaks muutub tehisintellekt, seda olulisemaks võib muutuda inimese enda võime infot hinnata. Kui vastus tundub professionaalne, loogiline ja hästi kirjutatud, on väga lihtne eeldada, et see peab olema ka õige.
Aga hea sõnastus ei ole tõend. AI-ajastul ei pruugi kõige olulisem oskus olla enam info leidmine. Palju tähtsamaks võib muutuda oskus küsida: kust see väide tuleb, kas see on loogiline ja kas mul on põhjust seda uskuda?
Me oleme midagi sarnast juba varem näinud
Tehnoloogia on inimese mõtlemist muutnud ennegi. Telefoninumbrid olid kunagi peas. Täna on need kontaktide nimekirjas. Võõrasse linna sõites uurisime kaarti ja jätsime marsruudi meelde. Täna jälgime navigatsiooni ning mõnikord ei oska pärast isegi öelda, millist teed mööda sõitsime. Õigekirjakontroll tähendab, et me ei pea iga sõna kirjapildis enam sama kindlad olema.
Otsingumootor Google vähendas vajadust fakte meelde jätta, sest teadsime, et vajadusel saab need kiiresti uuesti üles otsida. Iga sellise muutusega oleme midagi võitnud ja midagi loovutanud.
Tehisintellekti puhul võib loovutatav osa olla lihtsalt palju suurem, sest esimest korda ei automatiseeri me ainult mälu, arvutamist või info otsimist. Me hakkame automatiseerima ka kirjutamist, analüüsimist, argumenteerimist ja otsustamist. Need on tegevused, mida oleme harjunud pidama mõtlemise enda osaks.
Kas tuleviku tark inimene peab vähem teadma?
Võimalik, et muutub ka meie arusaam sellest, mida tähendab olla tark. Varem oli väga oluline palju teada. Interneti tulekuga muutus järjest tähtsamaks oskus vajalikku infot leida. AI-ajastul võib kõige väärtuslikumaks saada hoopis oskus esitada õigeid küsimusi, hinnata saadud vastuseid ning siduda erinevat infot tervikuks.
Inimene ei pea tingimata teadma kõiki vastuseid. Küll aga peab ta piisavalt palju teadma, et aru saada, millal talle antakse halb vastus. Selles peitubki tehisintellekti üks suuremaid vastuolusid. AI võimaldab inimesel teha asju, milleks tal endal teadmisi ei ole. Samal ajal on just teadmisi vaja selleks, et hinnata, kas AI tehtud töö üldse kõlbab. Mida võimekamaks muutub tööriist, seda lihtsam on selle kasutajal oma tegelikku pädevust üle hinnata.
Tehisintellekt ei pea meid rumalamaks tegema
Oleks siiski vale näha AI-d ainult ohuna. Õigesti kasutades võib tehisintellekt olla erakordselt hea õppimisvahend. Ta võib selgitada keerulist teemat kümnel erineval viisil. Ta võib esitada küsimusi, kontrollida teadmisi, simuleerida vastasargumente ja aidata märgata seoseid, mida inimene ise ei näinud.
Varem oli personaalne õpetaja luksus. Tehisintellekt võib muuta midagi sellele sarnast kättesaadavaks miljonitele inimestele. Küsimus on selles, kas kasutame teda õpetajana või asendajana. Kui AI annab meile võimaluse rohkem uurida, rohkem küsimusi esitada ja oma ideid proovile panna, võib ta muuta meid targemaks. Kui kasutame teda aga selleks, et vältida lugemist, kirjutamist, arvutamist ja mõtlemist, võib juhtuda vastupidine.
Kõige olulisem oskus võib olla oskus mitte küsida AI-lt
Tehisintellekti kasutamise oskusest räägitakse järjest rohkem. Õpetatakse promptide kirjutamist, AI-tööriistade kasutamist ja automatiseerimist. Võib-olla tuleks selle kõrval õpetada veel üht oskust: millal tehisintellekti mitte kasutada. Mõnikord tasub lasta endal ülesandega natuke vaeva näha. Kirjutada esimene versioon ise. Proovida probleem enne lahendada. Kujundada oma arvamus enne, kui küsida masinalt, mida sellest teemast arvata võiks. Alles seejärel võiks AI tulla appi kriitiku, õpetaja või sparringupartnerina.
Sest maailmas, kus valmis vastused muutuvad peaaegu tasuta kättesaadavaks, võib kõige väärtuslikumaks muutuda just see, mida valmis kujul osta ega genereerida ei saa – inimese enda võime mõelda. Tehisintellekt ei otsusta meie eest, kas muutume targemaks või laisemaks. Selle otsuse teeme iga kord meie ise, kui kirjutame järgmise küsimuse vestlusaknasse.
Allikas: Luminor via Buller Meedia | Pilt: Shutterstock
